“SELLEST, KUIDAS ME GÜMNAASIUMI TEATRIGRUPIGA TANTSU KUI KUNSTI ÕPPISIME” (Juhendaja Tiina Mölder)
LÜHIÜLEVAADE: Elise Laius kirjutab teemal, mis on talle südamelähedane ning mida ta on otsustanud lähemalt uurida ja enda jaoks lahti mõelda – kuidas tegeleda tantsuga kui mõtestatud kunstiga. Kas tants on kunst? Kas tants on sport? Töös kirjeldab ta oma tööprotsessi Viljandi Gümnaasiumi näiteringi noortega. Oma arutlustes tantsust kui tehnikast ja tehnoloogiast toetub ta Mårten Spångbergile, Rootsi päritolu koreograafile ja teoreetikule. Koolitantsu-süsteemist väljakasvanuna arutleb Elise, kas huvihariduse tasandil on võimalik õpetada ja õppida tantsu kui kunsti. Ning väidab, et praegu pööratakse huvihariduse süsteemis tantsu õpetamisel rohkem tähelepanu tantsu tehnilisele poolele ehk tehnikale kui tehnoloogiale. Elise toob välja Koolitantsu võistlusliku poole ning seab küsimuse alla kunstis (siinkohal siis tantsus) võistlemise. Kui rääkida võistlusest, tuleb rääkida ka kindlatest parameetritest, kuid kuidas kehtestada parameetreid kunstile? Ta küsib, kas Koolitantsul välja öeldud parameetrid viivad ühetaoliste tantsude tekkeni ning seavad esikohale tehnilise lähenemise tantsule, jättes mõtestatuse ja kunsti. Saavutus ei peaks kunstis ja loomises olema esikohal. Esikohal peaksid olema loovus, ise tegemine, kriitiline mõtlemine ja oma tegevuse mõtestamine. Elise kirjutab teda puudutaval teemal, millega ta tegeleb ning kavatseb ka edaspidi seotud olla, talle on oluline läbi teatud eituste leida oma jaatus. Tema kirjatöö võib tekitada tantsuõpetajatest lugejates vastakaid seisukohti, aga annab kindlasti mõtteainet, mida tasub edasi mõelda. Töö lõpus jõuab Elise jaatuseni: “Tants on kunst; ning näen end tantsuõpetajana tantsu(huvi)hariduses tantsu kui kunsti õpetamas. Jaatan tantsu kui kunsti, tantsu kui tehnoloogiat, õppimist kui ise tegevust.”
Elise Laius
Lõputöö autor
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: tantsukunst
