“MUUSIKALISED TEGEVUSED PÄRNU VÄIKELASTEAIA LAULU- JA MÄNGUKOOLIDES” (juhendaja Anu Sepp, MA).
LÜHIÜLEVAADE: Käesoleva uurimistöö uurimisprobleemiks oli teadmatus väikelaste laulu- ja mängukoolide funktsioneerimispõhimõtete ja täpsema tegevuse kohta. Lähtuvalt töö autori elukohast ning tema õppimisest muusikaosakonnas on töös uuritud Pärnu väikelaste laulu- ja mängukoolide muusikatunde. Uurimuse eesmärgiks oli Pärnu väikelaste laulu- ja mängukoolide kaardistamine, andmete kogumine seal töötavate õpetajate haridusliku tausta kohta ning väljaselgitamine, kuidas ja millistel põhimõtetel viiakse läbi muusikalisi tegevusi.
Töö teoreetiline osa kajastab teaduses aktsepteeritud seisukohti väikelapse arengust, muusikaliste tegevuste õigest korraldamisest ning muusikapedagoog Ave Kumpase väikelaste muusikaõpetamise põhimõtteid. Andmekogumismeetoditena kasutati poolstruktureeritud intervjuusid ja tundide vaatlusi, mille abil saadi andmeid Pärnu seitsmes väikelaste laulu- ja mängukoolis töötavalt seitsmelt mängukooli muusikaõpetajalt. Kogutud andmete põhjal koostati kontentanalüüs ning esitati tulemused. Tulemusi võrreldi teoreetilises osas esitatud teaduslike seisukohtadega ning ühtlasi jälgiti, kas intervjuude ja vaatlustundide andmed langesid kokku. Sellest tulenevalt tehti lõppjäreldused.
Selgus, et Pärnu väikelaste laulu- ja mängukoolides on probleeme nii praktilise õppetöö korraldamisega, kui ka õppetöö sisuga. Praktilises töös ei vastanud nõuetele tundide pikkused, rühmade ja tööruumide suurused. Nende vajakajäämiste lahendamiseks peab töö autor oluliseks tõsta vanemate ning juhtivate organisatsioonide teadlikkust. Sisulised puudused olid seotud õpetajate teadmatusega, mille võis tingida ebapiisav erialane haridus. Valdavalt tehti tundides liiga palju tegevusi ning enamus õpetajaid suhtusid ignoreerivalt muusika kuulamisse ja laulmise õpetamisse väikelapseeas. Lisaks liiga sagedasele fonogrammide kasutusele kohtas ka seosetut ja mitteeakohast tegutsemist. Uurimus tõi välja ka positiivsed küljed – kõik õpetajad pidasid oluliseks eelkõige sooja ja sõbraliku õhkkonna loomist, lastele läbi erinevate tegevuste positiivse elamuse andmist, vanemate kaasamist tegevustesse, mängulisuse ja loomingulise arvestamist ja teisi olulisi õpetamise põhimõtteid.
Töö autor arvab, et käesolev töö on abiks õpetajate teoreetiliste teadmiste parandamisel, lisaks saab ammutada väärtuslikku tagasisidet uurimistulemustes esitatud õpetajate töö plussidest ja miinustest. Magistritöö võiks olla harivaks materjaliks ka lastevanematele ning kõigile teistele, kes väikelastega igapäevaselt kokku puutuvad.
Katri Iilane
Magistritöö autor
EMTA ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: muusikapedagoogika magistriõppekava.
ABSTARCT: The research problem underlying this study was the insufficient knowledge on the functioning principles and specific activities of singing and play schools for toddlers. Due to the author’s place of residence and studies at the Department of Music, the objective of this study was to map the singing and play schools for toddlers in Pärnu; to collect data on the educational background of teachers working at those schools; and to establish how and by which principles the musical activities are conducted. Based on these objectives, three research questions were drafted:
1.How many singing and play schools for toddlers are there in Pärnu?
2.What is the educational background of teachers working at the singing and play schools for toddlers?
3.How and by which principles are the musical activities conducted?
The theoretical part of the study reflects the scientifically established views on the development of toddlers, the correct management of musical activity, and the teaching methods of Ave Kumpas for teaching music. In order to collect data from 7 play school music teachers from 7 singing and play schools for toddlers in Pärnu, semistructured interviews and lesson observations were employed. A content analysis was conducted based on the collected data, and the results thereof presented. The results were compared to scientific views given in the theoretical part, analysing also whether the data from interviews and observed classes coincided. Consequently, the final conclusions were drawn.
The study showed that there are problems in both the management of practical instruction and the content of the instruction. From the practical point of view, the lengths of classes and the sizes of study groups and classrooms did not meet the requirements. In order to solve these shortcomings, the author finds it necessary to raise the awareness of management bodies and the parents. Shortcomings related to the content of the instruction were connected to the insufficient knowledge of the teachers due to the lack of thorough professional education. In most cases, too many activities were conducted during the class; the teachers’ inattention towards listening to music and teaching how to sing at a young age was surprising. In addition to an excessive use of phonograms, the activities were often incoherent and non-age- appropriate. The research also revealed some positive aspects: all the teachers found it essential to create a warm and friendly environment; giving a positive experience to children through various activities; involving parents in the activities; considering playfulness and creativity, and other important principles of teaching.
The author finds that this study is helpful to teachers in increasing theoretical knowledge, and valuable feedback can be received from the pros and cons discussed under the research results. In addition to teachers, this study may also be an educative material for parents as well as anyone who is in daily contact with toddlers.
Research subject: The musical activities in Pärnu singing and play schools for toddlers.
Key words: singing and play schoole for toddlers, musical activities, music lesson, music teaching principles for toddlers
