“OSKUSKEEL ÜLDHARIDUSKOOLIDE KÄSITÖÖÕPIKUTES: HEEGELDAMISE OSKUSSÕNAVARA KORRASTAMINE” (Reet Hendrikson, PhD; Ave Matsin, MA)
LÜHIÜLEVAADE: Heegeldamine kuulub põhikooli õppekavasse (RÕK) ning selle käsitöötehnika õpetamise traditsioon Eesti koolides on pikk ja järjepidev. Oskussõnavara uurimise valimisse võtsin heegeldamise sõnavara sisaldavad üldhariduslikule põhikoolile mõeldud õpikud, mis ilmusid ajavahemikul 1976–2015. Eesmärgiks oli välja selgitada, millist käsitöökeele oskussõnavara kasutati heegeldamise osas põhikooli õpikutes, kuidas see kajastub käsitööteaduse terminite komisjoni (KTK) otsustes ja RÕKis. Samuti teha ettepanekuid oskuskeele korrastamiseks ja tõhusamaks kasutamiseks õpetamisel.
Uurisin, milline on heegeldamise oskussõnavara üldharidusliku põhikooli käsitööõpikutes, kuidas põhikooli käsitööõpikute heegeldamise oskussõnavara kajastub RÕKis ja KTK otsustes ning kuidas kasutatavat oskuskeelt korrastada ning selle kasutamist õpetamisel tõhustada.
Töö teooria osas vaatlesin kirjakeele ja oskuskeele omavahelist suhet ning terminiõpetuse põhimõtteid, mis on oskuskeele korrastamise ja arendamise aluseks. Samuti üldhariduskooli käsitöö- jt õpikutele esitatavaid nõueid, käsitööõpikute ülesehitust ning heegeldamise oskussõnavara õpikuis ja riiklikus õppekavas. Kolmandas peatükis tutvustasin sõnavara uurimise ja terminitöö metoodikat. Neljandas peatükis analüüsisin õpikutes ja RÕKis kasutatavat käsitöökeelt, peamiselt heegeldamise oskussõnavara ning võrdlesin seda terminikomisjoni otsustega. Töö lõpus tegin üheksa ettepanekut käsitöökeele, sh heegeldamise oskussõnavara kasutamise kohta õpetamisel.
Magistritöö lisadesse koondasin üldharidusliku põhikooli käsitööõpikute ja riikliku õppekava heegeldamise ja sellega seotud sõnavara (lisa 1), sisuliselt järjestatud mõistekaardid (lisa 3) ja mõistekaartide tähestikulise loendi (lisa 2).
Selgitasin välja, millist käsitöökeele oskussõnavara kasutatakse heegeldamise osas põhikooli õpikutes ja esitasin mõistekaartidele kantud terminiettepanekud KTK koosolekule arutamiseks. Neljal koololekul (13.10.20, 16.11.20, 07.12.20 ja 29.04.21) vaadati läbi 148 terminiettepanekut: vastu võeti 123 terminit ja tagasi lükati 25 ettepanekut. Vastuvõetud terminid kandsin terminibaasi „Käsitööteaduse oskussõnad“ Ekilexis.
KTK otsuseid ja käsitööõpikute sõnavara võrreldes selgus, et õpikutest kogutud sõnavarast (734 keelendit) 88 oskussõna kattus terminikomisjoni otsusega vastuvõetud terminitega. Heegeldamise oskussõnavara seas oli ka naabervaldkondade termineid, mida oli vaja õpikutekstide loomiseks. Osa sõnavarast püsis ajas muutumatuna (nt heegeldama, heegelnõel), kuid mõnda mõistet määratleti uue terminiga, nt pikoo (vana termin tipp) või ringne heegeldamine (vana termin ringheegeldamine). RÕKi ja käsitööõpikute sõnavara võrdlus näitas, et kõige värskema õpiku heegeldamise sõnavara kattus suures osas RÕKi sõnavaraga.
Kogutud andmete, teooria ja KTK otsuste ning arutelu põhjal tegin üheksa ettepanekut oskuskeele korrastamiseks ja tõhusamaks kasutamiseks õpetamisel. Need soovitused on:
1) hea oskuskeelega õpik ja pädev õpetaja muudavad oskuskeele kaasabil õpetamise tõhusamaks; 2) terminivariantide kasutamine on üldiselt kasutaja otsustada, kuid soovitatav on kasutada eelistermineid;
3) enne ühe valdkonna sarnastele mõistetele antud terminite ülekandmist teise, on soovitatav termin uuele valdkonnale sobivalt sõnastada;
4) kui termin on juba olemas, siis peab olema väga hea põhjus, et selle asemel uus kasutusele võtta; 5) hoida kirjakeele sõnad ja oskuskeele terminid ühe teksti piires üksteisest eristatavad;
6) skeemid, joonised, tingmärgid ja erialaspetsiifilised lühendid on oskuskeele osa ja vajavad korrastamist, kuid kasutamisel võiks järgida ühe teksti piires ühte süsteemi;
7) arvude ja numbrite kirjutamisel lähtuda kehtivast keelenormist, kuid tööjuhistes eelistada pigem numbriga tähistamist;
8) tööjuhendis soovitatav kasutada erialaspetsiifilisi lühendeid; 9) arvestada kirjakeele reeglite ja keeleloogikaga.
Marja-Leena Jaanus
Lõputöö autor
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
[Best_Wordpress_Gallery id=”146″ gal_title=”Marja-Leena Jaanus 2021″]
