“PAIKKONDLIKU RAHVARÕIVANÕUANDEKOJA TEGEVUSPÕHIMÕTTED. SAAREMAA NÕUANDEKOJA NÄIDE” (Juhendaja Ave Matsin)
LÜHIÜLEVAADE: Olin käsitöölisena unistanud endale rahvarõivaste valmistamisest aastaid. Kui elasin veel Tallinnas, toimusid rahvarõivaste valmistamise koolitused Tartus. Tundus liiga pikk sõit ja ööbida ei olnud seal ka kusagil. Kui kolisin 2006. aastal Saaremaale, hakkasid samasugused kursused toimuma ka Tallinnas. Ikka oli vahemaa väga pikk. Aga ühel päeval tulin hiilgava idee peale. Miks mina peaksin kuhugile koolitusele sõitma, las õppejõud tulevad ise saarele ja koolitavad minu kõrval ka teisi huvilisi. Nii jõudsin 2014. aasta jaanuaris rahvarõivaste valmistamise koolituse organiseerimiseni Saaremaal. Selle käigus selgus, et infot eri kihelkondade rahvarõivakomplektide kohta on raske kätte saada. Selleks, et endale vajaminev ülikond komplekteerida, tuleb teha päevade viisi tööd eri muuseumides. Kaks aastat uurimist andiski teadmise, et erinevates kogudes leidub rohkelt Saaremaa rahvarõivaste üksikosi. Kahjuks on vähesed neist leidnud tee trükistesse ja sealt edasi ka inimeste kasutusse. Saaremaa rahvarõivaste eripärasid, nende kandmise traditsioone ja valmistamise tehnikaid ei tundnud päris sügavuti ka kohale sõitnud õppejõud. Muidugi on teadmised selle kohta olemas Eesti Rahva Muuseumi teaduritel, aga see pole kuskil avaldatud ja raske on seda kätte saada. See kõik innustas mind kirjutama käesolevat magistritööd.
Leidsin, et inimestele tuleks tutvustada, millised Saaremaal kantud rahvarõivakomplektide üksikosad on muuseumides olemas. Jagada teadmisi, kuidas neid omavahel sobitada ja kuidas ning milliste vahenditega neid tänapäeval valmistada. Kuna puudus asutus, kus seda infot maakonnas kohapeal jagada saaks, tuli see magistritöö käigus ise luua.
Nii saigi pandud alus Saaremaa rahvarõivanõuandekoja asutamiseks. Nõuandekoda on koht, kus antakse edasi teadmisi rahvarõivaste, nende kandmise ja valmistamise kohta.
Minu magistritöö eesmärk oli paikkondliku rahvarõivanõuandekoja tegevuspõhimõtete väljatöötamine. Magistritöö uurimisküsimused olid:
- Milline on olnud rahvarõivaste kohta käiv nõustamistöö ning rahvarõivaste valmistamise ja kandmise reguleerimine 20. sajandi algusest tänapäevani?
- Millega tegeletakse lähiriikide rahvarõivanõuandekeskustes ja mida on meil nende kogemustest üle võtta?
- Millisena näevad rahvarõivanõuandekoda rahvarõivameistrid ja rahvarõivaste kandjad Eestis ning millised ootused neil nõuandekojale on?
- Milline võiks olla rahvarõivanõuandekoja tegevusmudel?
Oma töö järelduste osas pakun välja paikkondliku rahvarõivanõuandekoja tööpõhimõtted ja tööks vajalikud andmekogud ning materjalid. Neid analüüsides teen ettepanekuid Saaremaa rahvarõivanõuandekoja mudeli välja töötamiseks. Lisades pakun välja vajalike metoodiliste materjalide näidised.
Magistritöö raames valmis esimene film Saaremaa rahvarõivaste selga panemisest ja nende tutvustamisest. Edaspidi on kavas teha samasugused filmid ka teiste kihelkondade rahvarõivastest.
https://www.uttv.ee/naita?id=26995
Mareli Rannap
Lõputöö autor
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: pärandtehnoloogia magistriõppekava
[Best_Wordpress_Gallery id=”92″ gal_title=”Mareli Rannap”]
SUMMARY: The aim of the Master’s thesis is to establish the activity principles for a regional advisory board of national costumes. The research questions are as follows: giving advice in issues related to local national costumes in Estonia from the beginning of the 20th century up to the present day; how do the advisory boards of national costumes work in our neighbouring countries and what should we learn from their experience; what is the current situation in counselling in issues related to national costumes in Estonia and which kind of expectations do the customers using national costumes have to the regional advisory boards. Analysing material collected during field trips the author tries to word the activity model of an advisory board.
The Master’s thesis is a qualitative research, which research methods include a descriptive observation, dialogue-format interviews with the members of focus groups and a questionnaire with open and multiple-choice questions.
In Estonia there are two major centres which provide advice and knowledge in issues related to the national costumes: the Training and Information Centre of Folk Culture at the Estonian National Museum and the training centre of the Advisory Boards founded by the non-profit organisation Rahvarõivas located in Tallinn. Besides these two centres, advice is provided also in museums, in handicraft centres in counties, handicraft shops and by masters of handicraft. Within the framework of the Master’s thesis the author conducted 5 interviews with national costume specialists working in different museums, two entrepreneurs and two masters of national costume making. Based on the interviews the author has made conclusions as follows: if no specialist or competence is available in the museum, counselling in issues concerning national costumes may be carried out in cooperation with experts outside the museum, with handicraft masters working in handicraft shops and studios, who have mastered the peculiarities of the local national costumes and are able to give advice to people interested; the advantage of the masters, who make national costumes, is besides the ability to make them also the ability to give advice and carry out corresponding trainings; there is knowledge and methodological materials available for counselling; the local advisory board of national costumes is an institution giving advice located in a certain region.
The activities of the local advisory board maybe divided into main and auxiliary activities. The main activity comprises: collecting and systematising information about national costumes; studying and documenting information about national costumes; general presentation of national costumes and distribution of information about national costumes. Giving advice is the most important activity in the advisory board including consultations, creation of corresponding sets of national costumes and carrying out expert assessment of national costumes. These main activities are of utmost importance in the work of the advisory board and without them we cannot even talk about an advisory board as such. The auxiliary activity of advisory boards includes: the organisation of training sessions and preparation of the required materials; making national costumes or mediation of the work and sales activities. An advisory board is not supposed to do auxiliary work if it has no resources required for that.
In conclusion it has to be said that the established goal is achieved and as the result of the Master’s thesis a collection of activity principles for local advisory board of national costumes was formed together with the description of the required methodological materials. As the author is the leading person in the foundation of the advisory board of Saaremaa national costumes, the established concept will be actually implemented there. The set of activity principles gives food for thought also to the advisors acting currently and they can find new ideas for further and expanding activity. Experts of national costumes are encouraged by this survey and a framework for starting local advisory boards.
