“AKTIIVÕPPE KASUTAMINE MUUSIKA KUULAMISE OSKUSTE ARENDAMISEL ÜLDHARIDUSKOOLI GÜMNAASIUMIASTMES” (juhendaja Äli Leijen, PhD).
LÜHIÜLEVAADE: Mitmest läbiviidud uuringust selgub, et tänapäeva muusikahariduses on vajalik uus lähenemine didaktilis-metoodiliste küsimustega tegelemiseks. Üheks võimalikuks arenguks on aktiivõpe ja teised praktilisi tegevusi toetavad suunad. Pille Kährik uuris, kas aktiviseerivate õpitegevustega on võimalik muuta üldhariduskooli õpilaste hinnanguid klassikalise muusika kuulamisel ning analüüsis muusika kuulamise oskuste arengut aktiivõppe kasutamise tulemusel.
Magistrandi juhendamisel osales 55 ühe üldhariduskooli 11. klassi õpilast igapäevase õppetöö käigus 14 õppetundi kestnud õpiprotsessis, kus tutvustati klassitsismiajastu kuulsamate heliloojate Franz Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ning Ludwig van Beethoveni elu ja loomingut. Tundides kasutatud aktiviseerivate õpitegevuste kaudu püüti õpilasi julgustada aktiivselt õpitavate heliloojate ja nende teoste kohta teadmisi looma. Õpiprotsessi mõju õpilaste hinnangutele uuriti eel- ja järelküsimustikuga, kus õpilastel paluti hinnata 10 muusikapala skaalal meeldib/keskmine/ei meeldi ning oma hinnanguid ka põhjendada. Kuna Pille Kährik koostas nimetatud küsimustiku aktiivse kuulamise põhimõtteid järgides, võib seda andmekogumismeetodi kõrval käsitleda ka kui uut aktiivõppe meetodit.
Üldiselt olid õpilaste hinnangud kuulatavate muusikapalade suhtes kõrged. Uurimistulemused näitasid, et õpiprotsessi järgselt toimus viie muusikapala puhul ka oluline hinnangute muutus. Hinnangute põhjuseid analüüsides selgus, et suurimad positiivsed muutused toimusid lugude puhul, mille tutvustamisel kasutati aktiviseerivaid õpitegevusi või oli loodud kontekstist lähtuvalt olulisi narratiive. Muutus oli väike või negatiivne lugude puhul, mille tutvustamisel ei kasutatud olulisel määral aktiviseerivaid õpitegevusi või ei loodud uusi vaatenurki juba tuttava loo suhtes. Käesolevas uuringus osalenud 71 % õpilastest olid muusikalise huviharidusega (sh koorilaul, muusikaring, pilliõpe), võimalik, et uurimistulemusi mõjutas ka õpilaste tavapärasest suurem huvi muusika vastu. Juhendajana olen soovitanud Pille Kährikule edasise uurimistöö käigus hinnata õppemeetodi mõju muusikapalade hinnangutele kesisema muusikalise huviharidusega õpilaste hulgas. Teised soovitatavad suunad edasisteks uurimistööks on klassikalise muusika kuulamise mõju ning muusikapsühholoogilised aspektid muusika kuulamisel.
Äli Leijen, PhD
Dotsent
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: muusikaõpetaja MA õppekava
SUMMARY: Recent studies indicate the negative trend in students’ attitudes towards teaching music history. They show a lack of tolerance towards classical music when developing their musical preferences (Liimets & Raudva 2006; Haamer 2006; Liimets 2009; Georgii-Hemming and Westvall 2010). Implementation of active study methods can be seen as a possible development direction (Ots 1997; Kolehmainen 2004; Renter-Reintamm 2009), which is also supported by this study.
The main objective in this MA thesis was to explore changes in students’ evaluations of listening classical music, as activating learning activities were used in the learning process. The sample (n = 55) consisted of 11th grade public school students in one of Estonia’s middle sized town. The study was conducted using pre-and post-questionnaires. A 12 lessons (2,5 weeks) long learning process occurred between these two tests. Students listened to ten musical examples from classical period before filling the questionnaire there they had to evaluate these examples (like, average, do not like) and to give an explanation to their opinion. Students did not have prior knowledge of musical examples and their authors before filling the pre-questionnaire. They filled the post-questionnaire after the learning process there they also had to determine the author and the title of the musical examples.
In this study quantitative and qualitative data collection methods were used. Statistical analysis was conducted using SPSS 12.0 (Statistical Package for Social Studies), and non-parametric statistics was applied to data analysis. In order to investigate changes in students’ evaluations given to the listened musical examples Wilcoxon test was used to compare the data collected using pre- and post-questionnaires. The Mann-Whitney U-test was used for comparing the evaluations of students with and without hobby education. Finally answers to open ended questions in pre- and post-questionnaires were differentiated by content and analyzed.
When comparing the results data about five musical examples turned out to be statistically significant (p<0.05). The results indicate positive changes in students’ assessments of classical 53 music listening when activating learning activities are used in learning process. The hobbyeducated students` assessments are relatively more positive. In addition an improvement in musical vocabulary and music listening skills could be detected in analysis of responses to openended questions. Assessments changed a little, not at all or negatively in these cases there activating study activities were not used in the study process. The conclusions suggest that the results of the study have significant weight in terms of didactics of teaching music. A recommended direction for a possible follow-up study could be towards the research in psychological effect of music listening on adolescence.
