“DIATOONILISE KANDLE REPERTUAARI SEADMINE KROMAATILISELE KANDLELE JOOSEP KOTKASE JA ALFRED KUUSI REPERTUAARI PÕHJAL” (juhendaja Guldžahon Jussufi).
LÜHIÜLEVAADE: Huvikoolide kandle õppekava keskendub rohkem klassikalise muusika suunale. Ilmne on vajadus täiendada repertuaari paladega rahvamuusikast. Magistritöö autor Pille Karras õpetab kandlemängu Keila ja Saue Muusikakoolides juba 17 aastat ning selle aja jooksul on omandanud praktilised oskused rahvamuusika seadmisel kromaatilisele kandlele. Magistritöö koostamisel on ta kasutanud oma rikkalikke kogemusi selles vallas.
Töö esimene peatükk annab lühiülevaate eesti kandletüüpidest. Vaatluse alla on võetud kannelde kujunemine, areng ja mänguvõtted. Rahvapäraste kannelde ja kromaatilise kandle konstruktsiooni, diapasooni, häälestuse ja mängutehnika erinevused on koondatud ühisesse võrdlustabelisse.
Teine ja kolmas peatükk tutvustavad kahte laialdase tuntuse omandanud kanneldajat – Alfred Kuusi (1922-2008) ja Joosep Kotkast (1885-1962). Põhjalikult on käsitletud nende elulugusid, repertuaari, esinemisi ja salvestusi. Säilinud helisalvestuste ja kirjelduste põhjal on rekonstrueeritud nende mänguvõtteid.
Järgnevates peatükkides on võrdlevalt analüüsitud nelja tantsulugu, mida J. Kotkas ja A. Kuus mõlemad on mänginud. Lisaks annab Pille Karras nende lugude variandid kromaatilise kandle seades.
Autor tõendab veenvalt, et raskusi traditsiooniliste kandlelugude esitamisel teistsuguse mängutehnikaga kromaatilisel kandlel on mõningase vilumuse korral kerge ületada. Kätte on näidatud võimalused, kuidas kompenseerida akordikeelte ja kooride puudumist kromaatilisel kandlel.
Lisades on ära toodud analüüsitud tantsulugude noodistused, vormianalüüsi tabelid ja autori seaded kromaatilisele kandlele. Hoolikalt on valitud kõiki puudutatud alateemasid illustreerivad pildid. Töö on väärt lugemisvara igale kandleõpetajale ja –huvilisele.
Guldžahon Jussufi, knd
Dotsent
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: pärimusmuusika õppekava
[Best_Wordpress_Gallery id=”5″ gal_title=”Pille Karras”]
