“MUUSIKA KUI KEEL JA KEEL KUI MUUSIKA” (juhendaja Raul Sööt).
LÜHIÜLEVAADE: Maailmas on palju erinevaid keele- ja kultuuriruume. Kuulates esmakordselt meie jaoks tundmatut keelt kõlab see kui muusika. Me tajume keeleruumile iseloomulikku rütmi ning meloodilist joonist. Nende elementide jälgimine lubab meil aimata kõneleja sõnade taga olevaid tegelikke tähendusi, mis ometi võivad kardinaalselt erineda meie esmamulje põhjal tehtud järeldustest. Miks see nii on? Mis lisaks häälikutele, sõnadele ning vastavas keeleruumis kasutatavale intonatsioonile annab selle keele emakeelena rääkijaile just nende jaoks iseenesestmõistetavad tähendused?
Lõputöö autor võttis paralleelselt keeletunnetusele vaatluse alla muusika kuulamisel saadavate kogemuste psühholoogilised toimemehhanismid. Kuidas tajuvad erinevatest keeleruumidest pärit inimesed muusikasse kätketud emotsionaalset sõnumit? Kuidas on erinevatest kultuuriruumidest pärinev muusika tajutav vastava keskkonnaga kokkupuudet mitteomavatele inimestele? Robert Sikk püüdis nendele küsimustele vastuseid leida, uurides erinevaid allikaid, mis käsitlevad inimkeele kujunemise ajalugu ning muusika mõju käitumisele.
Autor juhib meie tähelepanu paarile huvitavale seigale, mille kohaselt näiteks muusika, tantsu ja laulmise tähistamiseks kasutatakse Nigeerias üht sõna – nkawa; mitmes keeles aga seostub sõna “mängima” muusikaga. Nende tähenduste sügavama uurimise järel tutvustab autor meile põgusalt Ida-Aasia, Pärsia, Aafrika ning Ladina-Ameerika muusikatraditsioone. Ka autori kontsertkava sisaldas elemente ning mõjutusi just nendest traditsioonidest. Ta viis kuulaja teekonnale, mis andis võimaluse kogeda Jaapani zen-budismi kõlavärve, Tadžikistani pamiirlaste laulu kätketud poeesiat, Ghanas elava gurunsi hõimu pealiku võimsat hüüdu ning Argentiina tango sütitavaid rütmilis-meloodilisi kombinatsioone läbipõimunult Pablo Neruda luuleridadega. Kava oli mitmekesine, samas autori poolt oskuslikult ühtseks tervikuks vormitud.
Robert Sikk äratab oma loov-praktilise lõputööga lugejas ja kuulajas uudishimu. Kirjutist käest pannes või pärast kontserdi kuulamist oleme saanud teadmise ning elamuse võrra rikkamaks, samas tunneme selle intrigeeriva teema vastu tärkamas süvendatud huvi.
Raul Sööt
Dotsent
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: jazzmuusika õppekava
SUMMARY: Music as Language and Language as Music
This research contains three chapters:
1. How language and music are related with each other
1. Historical and psychological background of language and music
2. Music of different cultures 2. Preparation for the concert
3. Repertoire of the concert
The purpose of this current research is to find out the similarities and differences between music and language. The first chapter of this paper is theoretical – about the connections between language and music and how they relate to each other. During the research phase four different cultures we reviewed: Far East, Persia, Africa, and Latin-America. The result of the research is a concert where the music from these four regions is brought to context of Western and jazz music studies. The chapter two is about the preparation of the concert and gives overview of each part.
To learn about different cultures is certainly broadening the mind. Jazz musicians are often playing and singing the music of other cultures, so knowledge how language is affecting the music is certainly helpful.
