“NÄITLEJA KEHATEADLIKKUSE ARENDAMINE JA LIIKUMISE MÕTESTAMINE VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI TEATRIKLASSI LAVALISE LIIKUMISE TUNDIDES” (juhendaja Raido Mägi, MA).
LÜHIÜLEVAADE: Antud tööd võib lugeda ka kui jätku minu seminaritööle pealkirjaga “Kehaline dissonants teatrilaval”, kus teoretiseerisin näitleja lavalise kehalise oleku üle. Oma õpetaja lõputöö praktilises osas sain seminaritöös järeldatud võimalikku lahendust ka praktiliselt käsitleda. Olles ühe semestri jooksul Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi lavalise liikumise õpetaja, sain oma teooriatele praktilise mõõtme.
Töö esimese osas kirjutan lahti enese eelhäälestuse enne õpetama asumist. Põhjendan ära, milleks pidasin vajalikuks just valitud metoodikaid teatriklassi õpilaste peal kasutada ning kuidas see võiks abistada näitlejaks olemisel. Selten lahti mis on minu jaoks kehateadlikkus.
Töö teises osas kirjeldan täpsemalt õpetaja praktikas kasutatud ülesandeid ja harjutusi. Analüüsin, kuidas minu valitud meetodid aitasid kaasa minu eesmärgi saavutamisel, milleks oli kehateadlikkuse arendamine. Töö lõpu osas järeldan, mis võiks olla teisiti ning toon välja aspekte, mille väljatöötamiseks on vaja pikemat praktilist kogemust.
Sylvia Köster
Lõputöö autor
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: tantsukunsti õppekava.
SUMMARY: I chose Vanalinna Hariduskolleegiuum theatre class for my dance teacher thesis. Mostly because I feel like actors bodily awareness should be developed. Even though theatre studies in high school can be seen as something people do for fun, I took them as potential future actors. This work can be seen as practical follow up for my therotical work “Kehaline dissonants teatrilaval / Bodily dissonance at the theatre stage”.
At the first part of this text I described my own setup before I gave the lessons. In the second chapter I gave overview about the theatre class in Vanalinna Hariduskolleegium and the methods used in their movement on the stage class, also how it affected their bodily awareness. At chapter 2.4 I described why the basis of my tecahing was body mime technique.
At the end of this thesis I brought out that everyone should found their own higher and lower sounds of theid body instrument. As a teacher I could only guide them as I thought how was best at that time. At the final part ot this text I conclude that this one semerter with the students they became more aware of their body, but the systematic training is needed to show better results. The body awarness seed got planted but how the students will grow it is out of my reach for now.
