“NÖÖBILIISTUGA RAHVARÕIVASÄRGID EESTIS. PÄRANDTEHNOLOOGILINE UURIMUS ESIKINNISE KONSTRUKTSIOONIDES”. (Inna Raud)
LÜHIKOKKUVÕTE: Minu magistritöö keskendub 154 nööbiliistuga särgi pärandtehnoloogilisele uurimisele Eesti Rahva Muuseumis. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Neist esimeses annan ülevaate kõigest, mis on seni teada nööbitava esikinnisega särgist. Töö teises osas kirjeldan lähemalt tehtud esemeuurimust, täpsustan ja põhjendan valimi moodustamist ning selgitan põhjalikult lahti töö meetodi. Valimi moodustunud 154 särgi põhjal saab öelda, et muuseumis on sajandi jagu särke, vanim neist valmistatud juba 1840. aastal ning uuem sada aastat hiljem. Nööbiliistuga särke on väga palju kogutud Muhust ja Läänemaalt, ülejäänud Lõuna-Eesti kihelkonnad on ühtlaselt, aga hõredalt kaetud. Särkide juures võib täheldada, et 1890. aasta paiku toimuvad mitmed olulised muudatused: kadus kaenlalapp, rohkem kasutati särkide valmistamisel puuvillast kangast, õlalapid asendusid passe ehk klatstükiga ning naistesärgi rinnalõhiku sisselõige lühenes. Uuritud valimi põhjal moodustasin kuus nööbiliistu tüüpi, millest neljale vähemtuntule tegin õmblemisõpetused. Kolmandas sisupeatükis proovisin tõmmata joont rahvarõivaste ja linnamoelise rõivastuse vahele. Analüüsisin rahvarõivaid kui kultuurilist konstruktsiooni ning jõudsin rahvarõivaste määramise mudelini. Kasutades väljatöötatud mudelit oma valimil, osutusid rahvarõivasärkideks 106 särki. Töö lisades on valimisse kuulunud särkide analüüsimise tabel ning kolmkümmend etnograafilist joonist nööbiliistuga särkide esikinnistest.
Tiina Kull
Lõputöö autor
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: Kultuuripärandi loovrakendused
[Best_Wordpress_Gallery id=”158″ gal_title=”Tiina Kull”]
