“SOOLISELT KAASAVA PEDAGOOGIKA RAKENDAMISVÕIMALUSED EESTI RAHVATANTSU ÕPETAMISES” (Ele Viskus, MA)
LÜHIÜLEVAADE: Lõputöö käsitleb eesti rahvatantsu pedagoogikas esinevaid soolise binaarsuse ja heteronormatiivsuse ilminguid ning uurib võimalusi, kuidas õpetamispraktikaid muuta kaasavamaks, säilitades samal ajal rahvatantsu kultuurilise olemuse. Töö eesmärkideks oli välja tuua eesti rahvatantsuõpetusele omased binaarsed elemendid ning sõnastada õpetamispraktikaid, mida rahvatantsuõpetajad saavad kasutada oma tundides, et luua kaasav õpikeskkond.
Uurimuse tulemusena selgus, et eesti rahvatantsuõpetuses sisalduvad binaarsusel põhinevad praktikad on näiteks keelekasutus, paaride moodustamine ja rivistamine mees-naine printsiibil ning trenni- ja rahvarõivaste kandmise normid. Selgus ka, et mitmed väljakutsed mis võivad tekkida kahe praktika ühendamisel, baseeruvad üldisel hirmul, et rahvatantsu traditsioon muutub liialt ega väärtusta enam samu põhimõtteid. Siiski läbi analüüsi selgus, et kaasavate lähenemiste rakendamine rahvatantsutunnis, olgu selleks sooneutraalse keelekasutuse kasutamine, rollikatsetuste lubamine või turvalisema ruumi loomine, ei eelda traditsioonide tühistamist, vaid nende teadlikumat ja avaramat tõlgendamist.
Tuuli Torop
Lõputöö autor
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia
LÄBITUD ÕPPEKAVA: etenduskunstid
